LinkedIn on muutumas päris lahedaks kohaks – selline äriuudiste Facebook. Olen hakanud seal viimasel ajal käima ning vahest satun ka päris huvitavate uudiste peale. Hiljuti postitas üks hea kolleeg vanadest aegadest intervjuu[1] meie riigi nö CIO Siim Sikkutiga. Talt küsiti kuidas Eestil õnnestus nii hästi ja nii kiiresti Euroopa koostalitlusvõime raamistik[2] ellu viia. see on selline suhteliselt keeruline mudel, mis kirjeldab, kuidas on võimalik saavutada olukord, kus erinevad peamiselt avaliku sektori organisatsioonid toimivad toetudes üksteisele, et saavutada paremaid avalikke teenuseid.  Täpsemalt saab lugeda siit. Meie CIO vastab lihtsalt, et see oli imelihtne, kuna meil oli avaliku sektori integratsioon juba ammu olemas. Ajakirjanik üritas ikka olukorda päästa ning palus avaldada, milliste väljakutsetega me oma integratsiooni tehes silmitsi olime. Tüüp vastab, et midagi erilist ei olnud (et nagu kõik oli väga lihtne). Minu arvates on selline avaldus ülbe ja arrogantne nende suhtes, kes tegelikult panustasid, et Eesti avalik sektor oleks selline nagu ta praegu on… siin jääb ainult lennartmerilikult öelda: „tule taevas appi, mees õpi oma pärand selgeks“.

Alustame sellest, et meie avaliku sektori integratsiooni aluseks olev X-tee on tõesti üks unikaalne tehnilise disaini näide. Selle komponendi unikaalsus seisneb selles, et ta on lõpmatuseni skaleeritav. Seda võib kasutada nii imepisikene Eesti kui ka suur Prantsusmaa või Saksamaa. Selle disaini taga on hästi sõnastatud nõuded ning hoolikult läbi mõeldud tehnilise toote disain. Oleksin mina CIO, oleks ma iga nurga alt esile tõstnud need Cybernetica tegelased, kes on selle toote sünniloo taga olid. Lisaks oli selline lähenemine omal ajal tõeliselt revolutsiooniline – peavoolus olid kõik need suurte tootjate nn enterprise service bus-id, mis tegelikult ei sobinud avaliku sektori arhitektuuriga, kuid mida võimsad müügimasinad kõikidele edukalt müüsid. Eestil vedas, et oli piisavalt tarku inimesi, kes ei ostnud haipi, vaid otsisid lahendust selgelt sõnastatud probleemile: kuidas ühendada avaliku sektori organisatsioonid sellisel viisil, et nende terviklikkus ja organisatsiooniline sõltumatus säiliksid. X-tee toode lahendas püstitatud ülesande edukalt.

Kuid, loomulikult ainuüksi hea tehnoloogiline toode „ei lenda“ kunagi avalikus sektoris niisama. Alguses pidi kasutama sundi, et asutused X-teega liituma hakkaksid. Teemat arutati vaga paljudel võimu tasanditel ja olid olemas ka kohustuslikud plaanid liitumiseks, mida riigiasutustele kommunikeeriti. Kuid kindlasti ei toimunud see võlukepi väel. Olen rääkinud inimestega, kes on seda Eestis reaalselt ellu viinud ning tean, et vaeva pidi nägema väga palju nii administratiivselt, tehnoloogiliselt kui ka rahaliselt. Lisaks, igaüks kes on kunagi integratsiooni teinud, teab suurepäraselt, et sellised projektid on ühed keerukamad üldse, sest väga kiired on tulema olukorrad, kus andmeobjektide elutsüklit mõjutavad erinevad asutused. Kuidas siis tagada andmete õigsus üle terve süsteemi? Need olid väga keerulised integratsiooniprojektid ning neist on väga palju õppida (üks selline projekt näiteks on e-toimik, mis on kindlasti üks erakordne näide sellest kui keeruline võib olla avaliku sektori integratsioon).

CIO-lt ootaks meie e-riigi õppetundide adekvaatset levitamist. Sellest on päriselt kasu teistele, aga ka ärivõimalusi meie tootjatele.

[1]

ISA2 programme. (2018, August 29). Interview with Siim Sikkut, Chief Information Officer of Estonia. Retrieved from youtube.com: https://www.youtube.com/watch?v=JW5m9l3eICs

[2] European Interoperability Framework, EIF