Keskerakondlik Tallinn tegi mõned aastad tagasi tasuta ühistranspordi. Mina täpselt ei tea, mis probleeme nad tahtsid lahendada, loodetavasti ei olnud see lihtsalt häälte ostmine, mis oleks korruptiivne tegu ja vääriks kriminaalkaristust. Loodetavasti oli eesmärgiks ühistranspordi kättesaadavuse parandamine vaestele. Igati kiiduväärt eesmärk. Kuid seda eesmärki võib tänapäeval saavutada oluliselt lihtsamalt ja palju tõhusamalt, näiteks isikustatud transporditeenuse doteerimise kaudu teatud madala sissetulekuga inimeste jaoks. Ma olen koos sõpradega algatanud sellise katsetegevuse Saaremaal, kus me üritame näidata, et personaalne lähenemine transpordis on võimalik. Samas on ka linnatranspordis väga palju lahendamata probleeme, võtkem kasvõi ühistranspordi mugavus (näiteks ei saa Tallinnas Kalamajast mugavalt ühistranspordiga Tehnikaülikooli Mustamäel), kaubaveo sobimine linnamiljöösse (Reidi tee), jalgrattateede puudumine, elektriskuutrite kasutamise ohtlikkus, ummikud jne jne. Ehk siis, linnaisad raiskavad raha, kuid linnakodanike elu paremaks ei lähe – selline lihtne ja kurb fakt.
Praegune kolmikkoalitsioon vabastas esimesed 500 eurot kuus tulumaksust ning tekitas sellise segaduse, et paljud siiamaani ei saa aru kas ja kui palju nad nüüd peavad aasta eest juurde maksma. Sama mõju oleks võimalik saavutada ilma segadust tekitamata, kui, näiteks, kanda madalama sissetulekuga inimestele 60 eurot igas kuus kätte (väga paljud praegu mõtlevadki, et n.ö. kodanikupalk on väga hea mõte).
Ossinovski hakkas alkoholiaktsiisiga mängima et rahvatervist parandada. Ei ole kuulnud, et selle tulemusena oleks vähenenud perevägivald või meeste alkoholilembus. Ehk siis jälle – segadus on suur, kuid päriseesmärk on saavutamata.
Need on vaid mõned näited, kus poliitikud käituvad nagu oleksid nad elevandid portselanipoes. Meie väikeses Eestis, kus on nii vähe ressurssi ja nii palju vaesust, ei tohiks nii käituda. Too sama segaduste külvaja Ossinovski lubab kogu aeg püha sõda EKRE vastu, väites, et too levitab vaenu ja viha. No ma ei tea… kui keegi kogu aeg segadust tekitab, eks see ajab vihale vahest kah… Nii et ma tema asemel, mitte ei kurjustaks EKRE-ga, vaid pigem vaataksin peeglisse.
Mis ma tahan öelda, on see, et meie poliitilise kultuuri vahest kõige suuremaks probleemiks on liigne rutakus. See on tõenäoliselt tingitud soovist saada hääli lõpuni läbi mõtlemata idee najal. Tegelikult, see koht Riigikogus või valitsuses ei ole nüüd nii tähtis ja seal saadav palk nii suur, et selle nimel reaalselt teha pahandust oma kaasmaalastele. Eestis tuleks oluliselt kvaliteetsemalt poliitikat ajada. Valimiste tulemusel selgub probleemide olulisus, siis las valitsusaparaat rahulikult töötab välja parimad võimalikud lahendused koostöös ülikoolide ja üldsusega. Mitte neid proforma mõttes „kaasates“, vaid reaalselt institutsionaalselt koostööd tehes.
Kui me hakkame kvaliteetsemat ja professionaalsemat poliitikat ajama, siis saame oluliselt paremaid tulemusi. See omakorda, usutavasti, vähendab sotsiaalset pinda viha õhutamisele.
Mu mõte ei ole koonderakondlikult tahta, et tuleksid professionaalid, kes teeksid poliitikat paremini kui praegused erakonnad. Nii see ei tööta, oleme juba näinud. Pigem, on mõte selles, et on vaja kokkulepet professionaalsema poliitkultuuri viljelemiseks, mis tagaks, et valimiste kaudu legitimeeritud prioriteedid jõuaksid poliitikatesse segadust külvamata. Ma usun, et selline kokkuleppe on võimalik. Me oleme väike ühiskond, meil toimib nii mõnigi asi sarnaselt usalduse najal.