Tootlikkusest IKT-s

Kalatööstus Gambias

Majandusekspert kirjutas olukorrast meditsiinis (Peeter Tammistu artikkel). Päris must ettekuulutus – juba praegu on teenused suuresti kättesaamatud, lisaks väheneb rahvastik 25 aastaga 125 tuhande võrra (ehk siis pühitakse maha 11 linna jagu inimesi) ning ülalpeetavate osatähtsus tööealistega võrreldes suureneb 50-lt protsendilt 70-le. Mina olen siis 70-aastane vanur ning tõenäoliselt, kui midagi ei muutu, meditsiinilist abi ei saa. Midagi peab muutma, kuid mis?

Mõni pakub, et rahvastik tuleb tõsta 2 miljonini… pigem ebarealistlik. Mõni ehitab maju migrantide armeele… meie ühiskond ei ole selleks valmis. Kolmas mõtleb maksupoliitilistele meetmetele. Jaotame juba praegu laiali ca 33% SKT-st (OECD 2014, kogu maksutulu osakaal SKT-st), mis on kõigest 1,5% väiksem kui OECD keskmine. St maksupoliitilistel meetmetel on lagi ees ning meditsiinivaldkonnale sealt suurt abi oodata ei ole. Kindlasti saab midagi valdkonna sisemise efektiivsuse tõstmiseks ära teha tehnoloogia potentsiaali kasutades. Samas, ei ole kindel, et see aitab korvata meie vananemist ning rahvastiku vähenemist. Kindlam oleks vist panustada nö majanduse tootlikkuse tõstmisele, mis väljenduks suuremas SKT-s inimese kohta.

Kas me teeme majanduse tootlikkuse tõstmiseks kõik, mis on võimalik? Tunnen ise natuke IKT valdkonda. Selles valdkonnas on võimalik oluliselt rohkem teha.

Üldiselt, tootlikkuse tõstmine tähendab, et me olemasoleva piiratud inimressursiga suudame päevas teenida homme oluliselt rohkem kui täna. Kiiremini joostes või sagedamini haamriga vehkides me seda ei saavuta. Mina näen, et ainuke viis rohkem raha teenida on intellektuaalse omandi müük. Selleks peab aga olema taga tootearendus ja oskuslik strateegia turgudele pääsemiseks. Mõlemad vajavad raha investeerimiseks ning seal on päris suur ajaline auk investeeringute ja tulemuste vahel. Seepärast meie IKT valdkonnas tegutsejad ei suudagi tootearendusse ja müüki piisavalt investeerida. Riik saab siin appi tulla.

Vaatan nüüd avalikku sektorit, valdkonda, mida ise kõige paremini tunnen. Tehnoloogia abil on seal võimalik saavutada imesid. Näiteks, tõstis Eesti Maksu- ja Tolliamet viimase 10 aasta jooksul pidevalt oma tulemuslikust ning vähendas koosseisu rohkem kui 50% võrra. See sai võimalikuks tänu oskuslikule tehnoloogia kasutusele. Tegelikult on sama igas avaliku sektori valdkonnas. Hiljuti koostas e-Riigi Akadeemia (www.ega.ee) ülevaate Eesti e-lahendustest. Seal oli 15 valdkonda ning igas valdkonnas on veel mitu alamvaldkonda. Kokku, ma pakun, e-riigi tarbeks vajalike rakenduste portfoolios võiks olla umbes 100–150 erirakendust. Ehk siis, on olemas märkimisväärne toodete spekter tugeva nõudlusega.

Kuna me ise oleme oma e-riigi päris märkimisväärsele tasemele viinud, siis võiks eeldada, et meie tarkavara tootjatel on see portfoolio mingil määral koos… kahjuks, siiski ei ole. E-riigi ehitamise kõrvalproduktiks peaks kindlasti olema tugev tarkavaratööstus, kes on võimeline märkimisväärselt panustama SKT kasvu.

Jätkusuutlikuks rahateenimiseks on vaja tooteid. Riigi tellimused peaksid soodustama tootestamist ehk siis teadlikult makstakse mõnevõrra rohkem, et automatiseerimise ajal suudaks tootja tootearendusse panustada. Praegu seda ei toimu, tellitakse tarkvaraarendust, mille käigus keevitatakse sisse asju nagu neid praegu teatakse. Lisaks, kindlasti peab saama kaasata ülikoole, et tootearendus ei seisaks mitte rahavoogu tootva äri savijalgadel vaid süvitsi läbi mõeldud teaduslahendustel.

Toodetega peab pääsema ka turgudele. Mul on silme ees Aafrika turg oma 55 riigiga, kus Eesti maine on täitsa heal tasemel (Euroopa arenenud riik, eurotsoonis jne). Ehk siis, seal on 55 riiki x 150 toodet, mis annab juba ligi 10 tuhat potentsiaalset müüki, mida üritada rahaks teha.  Et müüa, on vaja finantseerida müügitegevust, mis peaks toetama vähemalt 2–3 aastast “ülestöötamist”. Ja selleks oleks vaja nii EAS toetusi (otsisin endale, et mööda Aafrikat käia-müüa – ei leidnud midagi, kahjuks) kui ka diplomaate kohale. Eesti diplomaadid saavad oluliselt lihtsamalt viia ärimehi otsustajateni (ja on teinud seda mitmeid kordi). St Aafrikas, mis on näiteks Eesti IKT toodete jaoks parim potentsiaalne turg pikas perspektiivis, peaks olema igas regioonis vähemalt üks diplomaat täiskohaga kohapeal, kelle peatööks oleks majandussidemete arendamine.

Kokkuvõtteks:

  • Meditsiiniabi saamiseks peab Eestis oluliselt rohkem raha teenima
  • Rahateenimist võimaldab innovaatiline ja jätkusuutlik tootearendus
  • Tootearendust peavad soodustama nii riigihanked kui ka koostöö ülikoolidega
  • Müügitööd peab toetama EAS-i toetustega ning diplomaatilise kohalolekuga turgudel, sh Aafrikas, mis võiks olla ülioluline Eesti IKT toodetele