Reformierakond oli alguses meie kohalike kapitalistide poliitiline käsi ja hääletoru. Just kapitalistide jaoks tehti tänuväärne ettevõtte tulumaksu reform ning üritati hoida riigi rahandus korras. Hiljem hakati flirtima laiemate massidega, et nende hääli püüda – viidi sisse vanemahüvitis ja teisaldati Aljosha trollipeatusest kalmistule. Sellega saadi endale rahvapartei mandaat ning hakati apelleerima tärkavale keskklassile, kes tahab stabiilset majanduskliimat ja tasakaalukat sotsiaalset keskkonda, mis toodab kvaliteetset tööjõudu.

Siis aga tõukasid sotsiaalsed, korruptiivsed ja rahvuslikud populistid rahvapartei troonilt. Kaja Kallas istus opositsioonis ja süüdistas valitsust nii pika plaani puudumises  kui ebakvaliteetses juhtimises. Tulles aga võimule, ei paista et ta ise oleks võimeline mingit uut kvaliteeti riigivalitsemisele juurde andma.

Nõrk valitsemine

Vaatamata Reformierakonna võimule tulekule on täna valitsemine jätkuvalt ääretult nõrk.

Alguses magati maha viiruse plahvatuslik levik. Isegi Andrus Ansip küsib, kui palju sotsiaalministeeriumi logoga hauakivisid meil on. Julm ja must huumor. Mina ütlen, et süüdi ei ole mitte ametnikud ja sotsiaalministeerium, vaid kogu valitsus, eeskätt juba ligi 3 aastat seda valdkonda juhtinud Tanel Kiik. Mind kummitab see, et meil on 15 ministrit, terviseameti juht, sotsiaalministeeriumi kantsler, asekantsler – meil hävis vaktsiinide ladu, me ei tea, kui palju elusid sellest sõltuus ja mitte keegi ei ole süüdi.

Mida aga teeb samal ajal valitsus? Valitsus sõdib soomlastega, kes kaitsevad oma rahvast viiruse vastu. Valitsus nimetab esimest korda vaktsineerimise projektijuhi alles selle aasta aprillis, siis kui pandeemia on kestnud juba üle aasta ning rahvas on korralageduse üle juba vihast roheline. Linna peal räägitakse et teadusnõukogu inimesed töötavad poolvabatahtlikult ning reaalselt pole midagi eriti tehtud, et meie teadustipud saaksid keskenduda probleemide lahendamisele.

Rahvuskangelasteks on muutunud teadusnõukogu ja Irja Lutsar koos Krista Fisheriga. Nemad suudavad analüüsida pandeemiaga seotud riske ning selgelt ja arusaadavalt olukorda kommenteerida.

Koolide valmisolek distantsõppeks on pooleteise aasta möödumisel pandeemia algusest jätkuvalt nõrk ja kogu vastutus on lükatud koolidele ettekäändega, et direktorid on iseseisvad. Loomulikult on nad iseseisvad. Kui võimekus anda erinevatele vanusegrupidele distantsilt kvaliteetset õpet vajab oluliselt rohkem kui Zoomi. On vaja väga palju lisaks. Alates personaalarvutitest vähemkindlustatutele peredele ja lõpetades targa personaliseeritud aine edastamise sisu ja tarkvaraga, et iga laps saaks vajaliku teabe kätte, suudaks seda omandada ja teha koostööd õpetajatega.

Viimane piisk karikas on vaktsiinilaos vaktsiinide hävitamine. Selles peitub on terve hunnik põhjapanevaid küsimusi. Miks üldse selline kogus vaktsiine laos kasutamata seisis? Kuidas on võimalik, et seadmete (nõrk) võimekus palavate ilmadega tuleb üllatusena olukorras, kus juba aastaid vähemalt nädalases perspektiivis ilmaprognoos on suhteliselt adekvaatne? Ja lõpuks, et AK-s selgitab rahva eest asjaolusid mitte Terviseameti peadirektor, vaid tema tublid asendajad. See on masendav ebakompetentsus väga mitmel tasemel, mis tavakodanikule paistab kui ülim ülbus: sigatsed ja ei ole valmis isegi vastutama.

Reformierakond peab kiiresti reageerima

Kui Reformierakond tahab oma renomee rahvaparteina säilitada, siis on talle antud viimane hoiatus ja ta peab tegutsema.

Esiteks, Tanel Kiik kui selle valitsuse minister, kes on algusest peale vastutanud sotsiaalministeeriumi eest ja kõvasti ämbreid kolistanud, peab võtma vastutuse ning laskma mõnel võimekamal poliitilisel juhil teine käik sisse lükata.

Teiseks, valitsus peab kiiremas korras institutsionaliseerima ühiskonna võitluse tervise eest ning panema paika selged plaanid ja ressursid paika, et tagada haiglate toimimine, vaktsineerimise kiirendamine, hariduse kättesaadavus ja töökohtade säilitamine.

Kolmandaks, enne kärpimist peab valitsus inimestele selgitama, mida tahetakse saavutada töökohtade ja heaolu kasvu terminites. Pelgalt hoida riigirahandust AAA reitingu tasemel võib olla huvitav meie rootsi pankadele, kuid tavalist eestlast Paidest või Jõgevamaalt jätab see külmaks. Peaminister peab lõpuks välja võtma selge pikaajalise visiooni, mida ta opositsioonis olles nii väga Jüri Ratase käest nõudis. Praegu ma näen pigem peata olekut, kus osatakse ainult korrata eelmise sajandi „tasakaalus eelarve“ mantrat.

Rünnakuplaan

Tänavu kevadel kinni olnud restoranid ja kinod, tühi Tallinna Raekoja plats keset päeva, tühjad tänavad – see kõik tekitas tunde, et tõenäoliselt oli midagi sarnast ka viimase sõja ajal. Tõesti, meil käib ka täna sõda, kuid rindejoon on nähtamatu ning vaenlase poolel on kurikaval viirus. Ja kui meil on sõda, siis peab ka reageerimine olema mitte tavapärase tegutsemise raamides vaid erakorraline. Praegu ei ole õige aeg minna puhkusele vaid on vaja korraldada häkatone, et kaasata parimaid, et arutada läbi mida ja kuidas teha. On vaja luua fond, et kõik vajalik erakorraliselt finantseerida. Tegutsema peab kiiresti. Oluliselt kiiremini kui tavapärane aastase eelarve tsükkel võimaldab. Plaanid peaksid valmis olema kirjutatud kahe kuu jooksul, raha eraldatud ja tiimid tööle pandud. See on sõjale omane tegutsemine.